Kuidas Lyoness mind kaalus juurde võtma pani...

Kui olla aus, siis tegelikult on minu taskus olnud Lyonessi kaardist kasu päris mitmeti. Mitte, et ma paaniliselt selle kaardiga seotud ostukohti otsiks, kuid aeg-ajalt siiski uurid, kes ja mis firmad on liitunud, et minna uudistama.

Nii sattusin ma ka tänavu suvel pirukabaari Nikolai. Mäletatate seda kohta Gonsiori tänaval, kus nõukogude ajal müüdi pikka saia?! Jah, ja see Nikolaisse sattumine on mu tarbimisharjumusi juba muutnud.

Nimelt on seal sedavõrd head pirukad, et mingi aeg tellisin neid pea iga päev mitu korda: hommikul käisin niisama söömas ja lõunaks tellisin juba omale tööle. Olen proovinud kalkuni-, lõhe-, kapsa-, porgandi-, liha-, vaarika-, kirsi-, õuna-, sidruni, jms pirukaid. Lemmikud on lõhe, vaarika ja sidruni.

Iga kord, kui kohvi ja pirukaviiluga maha istun, teeb telefon „kõll“ ja saabub teda, et olen saanud raha tagasi! Niisiis juba teine koht Kangadzungli kõrval, kus nüüd regulaarselt oma Lyonessi kaarti „tuulutamas“ käin!

Kuuldavasti endise korvpallitähe Heino Endeni loodud Nikolai kiituseks tuleb öelda ka seda, et oma kliendist nad hoolivad. Juhtus nii, et tellisin ühel agustikuu hommikul (kui käisin taaskord seal hommikust söömas) järgmiseks lõunaks kaks pirukat tööle. Sidruni ja kapsa. Kella 14.30ks. Mulle tulid külla sugulased Piiterist  ja pidime sel ajal laua taha istuma. Järgmisel päeval saatsin aga mehe ennetavalt järele, et saaks rutem. Selgus, et tellimust kusagil polnud ja loomulikult olid ka pirukad unustatud valmis teha.  Siiski mäletas mu tellimust selle vastu võtnud teenindaja ja nad lubasid, et „teevad tunniga valmis ja toovad ära“. OK. Ootasime tunni. Peaegu teisegi. Helistasime. Öeldi, et kohe tulevad. Ootasime veel 40 minutit. Ei midagi. Helistasime veel mitu korda. Lõpuks selgus, et kuller oli käinud juba meie juures Tõnismäel ja ka helistanud, aga me mingil põhjusel ei kuulnud ise telefoni helinat. Ja oli edasi sõitnud.

Kui lõpuks kuller meid kätte sai, oli kell juba 17 läbi (meie tühja laua taga närvis) ja ta küsis, kas tuleb pirukatega meie juurde tagasi. Loomulikult! Kui kuller kohale jõudis, olime juba valmis hakkama riidlema, et „me istume sugulastega juba mitu tundi ja nüüd me vähemasti selle kulleriteenuse eest küll tasuda ei tahaks“...

Aga kuller teatas, et kogu see segadus on tingitud neist endist ja meil ei tule maksta ei kulleri ega ka pirukate eest!!!!

Mis tea arvate, kas ma sealt ka edaspidi tellin!? Loomulikult! Mis siis, et pidev pirukate söömine on juba mu figuurile oma jälge jätmas...!

Lyoness ei sobi kadedatele inimestele

Olen nüüdseks Lyonessi võrgustiku liige olnud paar kuud. Pean tunnistama, et kaarti kasutan siiski vaid 1-2 kohas, kuna hullumeelse töömahu tõttu poodisesse ei jõua enne 22.00 õhtul. Tavaliselt. Ja siis ikka kodu lähedale Prismasse, kus kahjuks Lyonessist kasu pole. Ja ka kaardijagamisel olen suurest entusiasmist hoolimata olnud äparduja: 2 soovitust vaid ja umbes 10 inimest, kellega olen neil teemadel jõudnud rääkida. Tekitan huvi aga alati on nii kiire, et ei jõua sellest kaugemale.

Küll olen aga vahepeal kohtunud mitmete inimestega ja uurinud, kas neil on juba Lyonessi kaardid. Üldiselt ei ole. Pole kuulnudki, eriti venelased.  Või siis on, aga ei kasutata. Ja kaks tuttavat on öelnud et kasutavad iga päev. Ja veel on üks tuttav, kes on kaartide jagamisel väga aktiivne ja teenib selle pealt juba mitusada eurot kuus nn sõbraboonust. See raha tuleb ettevõtetelt, kui keegi sinu kaardi saanud inimene sellega kusagil maksab. 0,5% polegi nii paha tulu kui oled jaganud sõpradele näiteks 100 kaarti ja igaüks neist ostab kaardiga igakuiselt näiteks 400 eur eest (4 korda tangib Lukoilis ja 4 korda ostab Maximas nädala toiuduvarud) – sõbraboonus sinu kontole tuleb (nohh, matemaatikud??!!...) umbes-täpselt 400x100x0,5% ehk 200 eurot!

On ka huvitavaid tähelepanekuid: kui olen kellelegi hakanud rääkima, miks tasuks seda kaarti omada ja et see ei maksa MITTE MIDAGI, aga annab tuntava kasu, siis on mind vaadatud kui müügiagenti. Väga umbusaldvalt. Ometigi pole ma kelleltki mingit raha küsinud ega muud!

Üks naine ütles otse, et ta saab Lyonessist aru küll aga talle ei meeldi see, et kui tema kellegi teise soovitusel (näiteks minu) liitub, siis see teine saab pärast tema ostudelt 0,5%. No ei sobi selline asi, sest MIKS PEAKS KEEGI SINU TUTTAV, SÕBER VÕI PERELIIGE SINU OSTUDE PEALT KASU SAAMA!!!

Järeldasin, et Lyoness pole siiski kõigi jaoks. See ei sobi kitsarinnalistele ja kadedatele inimestele.

Minu enda saldost nii palju: et enim kasutan Lyonessi cachback kaarti Kangadzunglis, kus käin peaaegu iga päev kas enda või oma õmblusklientide jaoks tekstiile ostmas ja vahel isegi 3 korda päevas. 5% saab sealt hüvesid, neid 2% kohe raha tagasi. Sisuliselt aitab Lyoness mul kokku hoida 4-6 eurot päevas lisaks teistele kehtivatele allahindlustele. Kuus tuleb kokkuhoidu rohkem kui 100 euro eest! Kahtlustan, et taksojuhid, kes tangivad Lyonessiga Lukoilis, näevad veelgi suuremat kokkuhoidu.

Kuidas ma inimesi Lyonessiga liitsin

Võtsin juba ammu hoogu, et tutvustan Lyonessi süsteemi ka oma lähedastele: kasuisale, ämmale ja töötajatele. Kuu ajaga osutus see siiski arvatust raskemaks ülesandeks, kuna unustasin selle iga kord! Lõpuks siiski kinkisin oma tublidele õmblejatele Tanjale ja Oljale kaardid, rääkisin jutu juurde ja soovitasin neil ise internetist lisaks uurida, et kust ja mida saaks soodsamalt. Olja teadis rääkida, et talle on keegi seda juba pakkunud ja rääkinud, et tegu on mingi püramiidiga, kus kes kiiremini liitub, saab suurema tõenäosusega rikkaks, teised jäävat rahast ilma! Muigasin ja laususin vaid, et erinevaid jutte pole vaja uskuda. 

Järgmisel päeval tuli Olja tööle ja kurtis, et ta ei leidnud Lyonessi kodulehelt midagi vene keeles ja muid keeli ta ei oska kahjuks...vot siis olin küll kurb – miks ei võiks ka venelased oma keeles tarbimisinfot saada?! Plaanisd kaardi ka oma kasuisale ja emala kinkida, kuid ka nemad ei saa kahjuks ei inglise ega eesti keelet aru...

Tanja ja Olja täidetud liitumisankeedid võtsin Lyonessi kontorisse kaasa ja andsin nende registreerimiseks ära. Hetkeks oli naljaks tunne, nagu oleksin teinud midagi suurt ja tähtsat..vaimusilmas lootsin, et kui Tanja ja Olja nüüd ka hakkavad Lyonessis oste tegema, siis saan ka nende ostudelt endale kokku 1% hüvesid juurde..:) See õnnis tunne möödus aga kohe, kui minu kõrval ulatas keegi mees (ilmselt teenekas klientide liitja) registraatorile ca 20cm paksuse ankeetide virna, kus võis olla umbes 50-100 inimese avaldused!!!! Mnjah, mõtlesin. Mõnele on inimeste liitmine ilmselt lausa töö. Pole ime, et iga nädal Lyonessiga ca 800 uut inimest liitub.

Natuke on selline tunne ka, et oleks tore, kui kõik need 25 000 tänast Lyonessi liiget kuidagi omavahel suhelda saaks, tekiks mingi kogukonna tunne. Mingeid ühisüritusi võiks teha. Aga võib-olla teen ise millalgi ära!

Lukoilis käidud ja auto sõidab!

Tulen möönda, et Lyonessi soodustuste kasutamine on osutunud isiklikult mulle küllalt keerukaks, sest olgem ausad – spetsiaalselt ma ostukohti veel otsida ei oska. Tõsi, nutitelefonis on küll mõnus programmike, mis näitab kätte läheduses asuvad poed, kuid....jah, kiire on, liiga kiireJ

Sellele vaatamata olen teinud paar edusammu. Käisin Lyonessi kontoris täitmas oma Maxima elektroonilist kaarti ja sain teada, et tegelikult saab seda teha ka üle interneti minu pangakontolt otse. Lahe. Sest praegu hakkas mulle juba tunduma, et Lyonessi kontorisse ma sagedamini kui korra kuus ei jõua, olgugi, et mu karusnaha ateljee asub vaid 1km kaugusel Kadriorus.

Kontoris tegin ka teise väärt ostu: 2x30 eurost Lukoili kinkekaarti. Need olid küll paberist, mitte elektroonsed ja ilmselt ei saa neile ka raha peale kanda. Lyonessi kontoris lohutas aga kena brünett naine, et „kohe-kohe saab ka Lukoilis maksta elektroonselt“, mis tähendab ilmselget sammu normaalsuse poole. Millal see päev kätte jõuab, pole teada.

Iseenesest oli Lukoilis tankimine minu jaoks suur vaimne pingutus, kuna millegipärast on see ettevõte Eestis oma mainekujunduses suurtele konkurentidele alla.

Aga kuna Venemaal ja Leedus on Lukoil vägagi prestiizne tanklakett, siis surusin tunded alla ja sõitsin Lasnamäele tankima. Vaatsin, et kokku saab Lukoilist 1% raha tagasi ja 1% lojaalsushüve. Asi seegi. Kui teoretiseerida, et ma ostaks kõik kütuse Lukoilist, siis oleks seda umbes 250 euro eest kuus või 3000 euro eest aastas, mis annaks kokkuhoiuks 60 eurot. Iseasi, et minu puhul muidugi tuleb Lukoilini jõudmist ette ehk max 1/3 tankimiskordadest, kuna kesklinnas, kus elan, töötan ja kus lapsed koolis ja lasteaias käivad, selle kompanii tanklaid lihtsalt ei eksisteeri! Kahju,tõesti kahju. Seda enam, et minu bensiini kvaliteedile suhteliselt tundlik Suzuki pärast Lukoilis tankimist täiesti normaalselt sõidab!

Kasu oli Lyonessist ka veel nooremale tütrele jalgratta ostmisel Extreami poest – ikkagi 6% hüvesid kokku. Nii, et võtame asja rahulikult.

Vähemasti Maximas ostes saab raha tagasi!

Nädal on siis möödunud minu ja Lyonessi ostlemissüsteemi üksteise teistimise algusest. Tuleb tunnistada, et kuigi arvasin, et jõuan selle ajaga rohkem leida üles imekaardi kasutuskohti, oli siiski elu nii kiire, et ....jõudsin paaril korral vaid Maximasse.

Nagu selgus, ei saa Maximas tasuda siiski Lyonessi kaardiga, kuna Maxima pole veel nn terminaliteenusega liitunud (ilmselt on Lyonessi 23 000 liikmeskond nende jaoks veel liiga väike) ja selleks, et saada raha tagasi, peab enne läbi põikama Lyonessi kontorist, panema seal spetsiaalsele elektroonilisele kaardile raha ja alles siis saab selle kaardiga Maximas tasuda. Nii käitusingi: võtsin töölt 30 minutit vabaks, kihutasin Lyonessi kontorisse, panin 200 eurot letti ja sain vastu kaks 100 eurose väärtusega elektroonilist kaarti. Samal hetkel laekus minu Lyonessi kontole 4 eurot nn soodustust või nagu selles ostlemisvõrgustikus armastatakse öelda „raha tagasi“. Aus kaup nagu lubatud.

Tuleb möönda, et Maxima ei asu  minu kodu lähedal ja nii võtsin uudishimust ette spetsiaalse sõidu Lasnamäele. Esimesel korral sai perele süüa ostetud 130 euro eest, paari päeva pärast veel 40 euro ulatuses.  Kummalgi korral kassas probleemi ei tekkinud, Lyonessi kaarti seal tunti ja tsekile kirjutas kassamasin automaatselt ka minu e-kaardile jäänud vaba raha jäägi. Mugav.

Millest puudust tundsin? Ilmselt sellest, et vahepealsetel päevadel tegin nn kiiroste siiski kodu lähedases Prismas ja pisipoodides, kuna 1-2 toote pärast ei hakka ju Lasnamäele sõitma. Seega jäin mingist soodustusest ilma, kohe natuke paha tunne oli käia nn „vales poes“. Naljakas, eks ole!

Kurb olin ka Pirita Rannahoones asuvas St.Patrcik kohvikus, Gourmet Coffes ja veel paari Tallinna parimat kohvikut külastades, kuna seal ma Lyonessi kaardiga mingi soodustust ei saanud. Aga võinuks ju;). Liituge, ettevõtjad, liituge!

Lyonessil on iseenesest mugav nutitelefoni lahendus, mis näitab reaalajas, kui kaugel sinust asuvad mingid poed, mis nende süsteemiga on liitunud. Kolmapäeval Kristine Keskuses käies uurisin seda nimekirja pikalt ja nägin seal keskuses mitmeid Lyonessi partnerfirmasid.  Et ma aga konkreetsel juhul ei vajanud riideid ega jalatseid, vaid hoopis otsisin alkoholipoodi, jäi süsteemist mulle hetkel väheks.

Mul on juba küsitud, kas ma olen nüüd ka Lyonessi „müügiagent“. Ütlen, et olen mõelnud, et soovitada Lyonessi kaarti oma vanematele ja töötajatele, kellel sellest võiks olla rohkemgi kasu kui mul, kuid pole lihtsalt jõudnud. Praegu plaanin, et kingin viiele lähimale inimesele kaardid naistepäevaks, siis ei tundu see ehk pealetükkivana.

Muide, üks minu mehe tuttav ajakirjanik rääkis alles üleeile, et ta ei tea küll Lyonessist midagi, aga nii tema ema kui naine ja naise sõbrannad on aastaid tegelenud erinevate võrkturunduse toodete müügiga. Ta kinnitas, et seni on tal olnud vaid positiivsed kogemused, kuna tooted on alati olnud head ning see müügitöö on naistel aidanud ennast tööalaselt vormis hoida, rahuldanud nende suhtlusvajadusi ja arendanud ka ärilist mõtlemist. Vaat siis, mille peale ma veel ei osanud tullagi, kuna mul on iga päev ajast puudus umbes 24h ja pärast 12h tööpäeva ei taha ma mitte kellegagi suhelda. Aga inimesed on erinevad.

Kokkuvõttes: Lyoness peaks pingutama, et Maxima võtaks kasutusele nende terminalid, et ei peaks eraldi raha kontole laadimas käima. Kel on aega, võib seda teha, mina ilmselt üle 1 korra kuus füüsiliselt nende kontorisse ei jõua. Uuel nädalal püüan ka Lukoilist läbi põigata, et hakata kasu saama Tallinna parimast kütusehinnast.

Vaadates oma telefoni, näen, et Lyonessis on mul kaks kontot. Sularahakontol on mul 2 eurot ja Lojaalsuskontol 4 eur. Mis see tähendab ehk mis mul sellest kasu on, kavatsen välja selgitada järgmisel nädalal. Siis annan ka oma ostlemisest teada!

Liitutud. Ka esimene ost on tehtud.

Nüüd olen ma siis Lyonessiga liitunud. Ärge naerge! Ühena 23 000 eestimaalasena, kes alates eelmisest suvest Lyonessi katsetamas, saab ka mulle peagi tõde selgeks. Mingi fanaatiline ostleja ma pole, seetõttu saab olema huvitav näha, kas minusugusele sellest liitumisest mingit tulu tõuseb.

 

Minu 3-ne Tigriana igatahes ilusa kaardi üle rõõmustas

See liitumine juhtus eile, kui ma pikalt õhus olnud kiusatusele järele andsin ja Tartu mnt alguses Lyonessi kontoris oma “raha tagasi” kaardil järel käisin.

Ütlen ausalt: rohkem kui võimalus raha poodides kokku hoida, huvitab mind, kas Lyonessi kaart tasub ennast ära, või on tegu pigem ülesreklaamitud soodustuste süsteemiga kellegi kaugel Austrias resideeruva salakavala ärimehe huvides.

Natuke huivitab mind ka see, et kui palju ma Lyonessiga liitunud ettevõtetes shopates suudan oma huve rahuldada ja raha tagasi saada. Olles täitsa aus, siis pole minu kesklinna kodu ja töökoha naabruses ühtegi Maximat ega ka Lukoili, mis teadupoolest Lyonessi partnerid. See tähendab, et neis kohtades hakkan ilmselt käima harvem. Aga mine, tea, võib-olla võtan mõne sõidu ette ka spetsiaalselt!

Seevastu ühe liitumise põhjusena saan nimetada Kangadzungli kaupluse kuulumist samasse süsteemi – seal teen ma sissoste piisavalt sagedasti. Ja kuni Lyonessi liitumise eest raha ei küsita, siis ei näe ma ka põhjust 50% allahindlusest keeldumiseks, mida just sel nädalal Kangadzunglis Lyonessi liikmetele jagatakse.

Et kõik oleks päris aus nii minu kui lugejate jaoks, jagan oma kogemusi ja üleelamisi siin blogis. Lugege siin ja tehke omad järeldused. Täna ei ole ka mul aimu, kas saadav rahaline võit end ära tasub ja veel vähem oskan ma prognoosida teenitavat tulu nende inimeste ostudelt, kellele mingi aja pärast Lyonessi kaarti soovitada julgen. Vaikselt loodan, et äkki suudan oma kulusid paremini juhtides hoida kokku 5%, juba see oleks suur saavutus!

see särk on siis mu esimene ost Lyonessiga:)

Igal juhul esimesel päeval tabas mind juba väike üllatus: plaanisin alles õhtul pärast tööpäeva hakata veebist Lyonessi partnerite ja nende pakutavate soodustuste kohta lugema, kuid Roccaalmare keskuses Extreme poest 9.99 peale allahinnatud t-särki ostes avastasin letilt ka Lyonessi kleepsu. Ulatasin kaardi ja tulin tulema. Umbes minuti pärast andis mu nutitelefon piiksudega teada, et olen saanud õnnestunud ostult oma kontole rahalise hüve ca 60 eurosenti. Kiire peastarvutus näitas, et tõenäoliselt sain raha tagasi 6%. Innustav algus igatahes!

Kui kedagi huvitab, mis asi on Lyoness, siis soovitan lugeda seda Postimehe artiklit: http://e24.postimees.ee/2695452/ule-200-eesti-ettevotte-loodab-lyonessi-lojaalsusvorgustikule

Veel üks asi: Lyonessi on meedias püütud halvustada ja püramiidskeemiks sõimata. Eks nüüd siis hakkab paistma, kas juttudel ka tõepõhi all või mitte!